Seisva laine reziimis ei toimu kiirgamist. Vibraatoris ei toimu energia edasikandmist. Pinge nullkohad jäävad alati paigale nagu jäävad paigale ka amplituudkohad. Leviva laine korral on vool ja pinge igas liini punktis sama puuduvad amplituud- ja nullkohad. Seisev laine juhtmes tekib juhtmes, kui liini ots on lühistatud või avatud ning saadetud laine hakkab otsast tagasipeegelduma. Kadudeta liinis on peegeldus ilma kaduteda ja mingi hetk nad kohtuvad ja summeeruvad mõnes punktis liituvad ja mõnes punktis neutraliseerivad üksteist. Kui liin on piisavalt pikk, siis võib ka lõpliku liini vaadelda, kui lõputut liini, kuna reaalses liinis on kaod, siis leviv laien lõpuks sumbub ning ei teki peegeldumist. Seega ei teki ka seiseva laine reziimi. Vibraatoris: pingepuhmad on alati otstel ja voolupuhm on alati keskel. See on vajalik, et saaks vibraatori
Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik. Igale sümbolile vastab esinemise tõenäosus. Leitakse informatsioon, mis sümbolist saadakse – allika entroopia (juhuslikkuse määr). Mida suurem on esinemise tõenäosus, seda väiksem on informatsioon. Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia. Liiasus – koodi keskmine pikkus – entroopia. ( ASCII kood nt. Saaks kirja panna 3 bitiga, aga pannakse 7ga.) Kadudeta kodeerimine – kui üle kantava info hulk on suurem või võrdne entroopiaga. Teoreetiliselt on võimalik teises kanali otsas kogu infot kätte saada. (programmikoodid, tekstifailid). Kompresseerimistegur 2-5x kokku surutud. Kadudega kodeerimine – kui üle kantava info hulk on väiksem kui entroopia.
annaabi.ee 
