missugustest foneemidest tema emakeele sõnad koosnevad. Foneemisegmendid on ka erinevate häälikkirjade aluseks alfabeetilistes kirjaviisides. Segmendid pole siiski jagamatud tervikud, neid saab vaadelda omadustest koosnevatena. Fonoloogiliste tunnusjoonte teooria on foneetilise põhiliigituse edasiarendus. Selle eesmärgiks on leida universaalsete foneetiliste põhiomaduste võrgustik, mida saaks kasutada mis tahes keele kirjeldamisel. Fonoloogilisi tunnuseid kadutades näidatakse iga foneemi puhul, missugused kasutuselolevad tunnused selles realiseeruvad. Fonoloogilised tunnusjooned on binaarsed, st neil on üldiselt kaks väärtust.selgemad binaarsed tunnused on nt helilisus, nasaalsus, labiaalsus. Eesti keeles ei ole labiaalseid madalaid vokaale ega illabiaalseid kõrgeid vokaale. Seepärast võibki postuleerida järgmised 2 eesti keele liiasusreeglit: [-konsonant +madal] [-labiaalne] [-konsonant +taga +kõrge] [+labiaalne]
Tootmisomahinna arvestus kui kuluobjektidele jaotatakse ainult tootmis kulud. Otsese omahinna arvestus kui kuluobjektidele jaotatakse ainult otsekulud. 11. Kulukohtade üldkulude jaotamine Põhitegevuse kulukoht on põhitegevuse allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töökoht, mille kulud kogutakse ja arvestatakse eraldi ning hiljem jaotatakse kuluobjektidele, kadutades kulukäitureid. Tugiteenuse kulukoht on tugiteenuseid osutav allüksus, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töökoht, mille kaudu kulud kogutakse ja arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele läbi selle kulukoha, millele tugiteenus osutati. 12. Jääktuluarvestus Jääktuluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja
annaabi.ee 
