ei meeldi või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta rohkem tööd- seda ei salvestata [1]. 2) Korduvtajumine , mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt. See viib uue materjali mõistmise ja teadvustamiseni, mis on vajalik selle materjali salvestamisel inimese püsimällu [1]. 6 2.3 Püsimälu Säilib materjal kaua, ilma kadumata. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul( suure hulga materjali sealt otsimine võtab aega [3]. Püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisidest[3]. 1) Protseduuriline mälu- seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigitustega ( jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine). Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes
kuni käima hakkas. Isa oli ju enne ta sündimist surnud. 3.Liivi luule teemad, näited Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat:loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse.Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Näiteks: Juhan Liiv ''Ma Kõndisin metsa poole'', ''Kadumata'', Sinuga ja sinuta'', ''Eile nägin ma Eestimaad!'' 4.Liivi elu ja loomingu seos Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks. Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzstein
annaabi.ee 
