transfer. Edaspidi arendame rdt saatja ja vastuvõtja poolt ning keskendume ainult phesuunalisele andmeedastusele (info liigub siiski kahtepidi). Kasutaja ka vastuvõtja kindlaksmääramiseks kasutame FMS’i (finite-state machine). Rdt1.0 – töökindel andmeedastus üle töökindla kanali. Aluskanal on täiesti köökindel, st et ei ole mingeid bittide erroreid ega pakettide kadumaminekut. Kasutaja ja vastuvõtja jaoks kasutatakse eraldi FMS-e – kasutaja saadab andmed aluskanalisse ning vastuvõtja loeb andmeid aluskanalist. FSM saatja ja vastuvõtja jaoks: Saatja pool võtab andmed ülemisest kihist vastu rdt_send(data) kaudu, loob paketi, mis sisaldab andmeid ja saadab paketi kanalisse. Vastuvõtja pool võtab paketi aluskanalist rdt_rcv(packet) kaudu, eemaldab andmed paketist ja saadab andmed ülemisse kihti deliver_data() kaudu. Rdt2
varieeritud bitiedastuskiirus Garantii on teatud vahemikus ja ta võib kõikuda, aga miinimum ja maksimum on garanteeritud. Andmed ei lähe kaduma ja liiguvad sama marsruuti mööda. Samuti ajalised omadused on garanteeritud ja ülekoormust tekkida ei saa, kuna maksimumil on piir ees. (video- ja telefoniside) c) ABR ehk Olemasolev bitikiirus Saatjale ja vastuvõtjale antakse miinimumgarantii. See on garanteeritud, aga kui võrgus on vabu ressursse, siis saab kiirust tõsta. Andmete kadumaminekut ei garanteerita, kuna võrgus võib tekkida ülekoormus ja osa pakette võidakse ära visata. Paketid liiguvad mööda ühte marsruuti, siis nad järjekorda omavahel ei muuda, aga midagi võib kaduma minna. Ajalisi omadusi ei garanteerida. d) UBR ehk määramata edastuskiirus See meenutab kõige rohkem TCP/IP võrke. Siin mitte midagi ei garanteerita. Kui võrk on täis, siis ei lähe mitte midagi läbi ja kui võrk on tühi, siis läheb sealt palju läbi. Siin võib ülekoormus tekkida,
annaabi.ee 
