Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, tal...
nagu Soome lõunarannikulgi, peetakse Eesti põhjarannikul jaguaega. See on ajavahemikul üheksa päeva enne marti (s.o. hingedepäevast 2.XI kuni mardipäevani 10.XI). Teine jälg hingedeajast on 20. sajandisse jõudnud midruskipäeva 26.X kombestik. Mitrusk ehk midruskipäev on ülekanne vene õigeusuliste pühitsetavast surnute mälestamise tähtpäevast (vene k. ?) ning selle tähistamisest on teateid ka Setumaalt. Kadripäev 25.XI. Kadrisandis käimise komme teostub karjaõnnega mõnevõrra enam kui viljaõnnega, ehkki lauludes on soovitud head kordaminekud nii põllule, karjale kui 10 perele. Viru- ja Tartumaal on lisaks kadriskäimisele tähtpäeval mitmeid kohalikke erijooni: Emajõest põhja poole kuni Virumaa põhjarannikuni jääb ala, kus on olnud õige omanäoline määgimaskäimise ja laudas tangupudru söömise komme.
annaabi.ee 
