aastal Narva ja Tartu elanikud küüditada ja Tartu hävitada. Tartu kindlustused ja enamik hoonetest lasti õhku ja linna hakati taastama alles aastate pärast. Peeter I Tallinnas Tsaar huvitus Tallinnas eelkõige mereväebaasist, sest ta soov oli jõuda välja merele ja siis oli tal juba vaja mereväebaasi. 1714. aastal saabus tsaar uuesti Tallinnasse, et osaleda meresadamale nurgakivi panemisel. Samal aastal ostis ta ka krundi Lasnamäe nõlva all, mis sai hiljem tuntuks Kadrioruna, kuhu rajati nii park kui ka loss. Peeter I külaskäik Tallinnasse 1717. aasta oktoobris vältas vaid paar päeva, sest tsaar oli lihtsalt läbisõidul. 1718. aastal viibis ta linnas koos sõjaväega aga ligi kuu aega. 1719. aasta juunis oli külaskäik koos laevastikuga taas mõnepäevane.1721. aasta visiit, oli pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist. Viimast korda külastas Peeter I Tallinnat 1723. aasta juulis, olles ise juba keiser. Peeter I Paldiskis
arvukate kihistuste olemasolu, teisalt on aga läbitud ajalooetapid suurejoonelisemad kui üheski teises puitasumis. Kuigi Kadriorus leidub vähesel määral ka kivihoonestust, on selle peamiseks tunnusmärgiks siiski puitarhitektuur. Kadrioru algust võib lugeda 17. sajandi keskpaigast, kui uute muldkindlustuste rajamine Tallinna keskaegse linnasüdame ümber tingis vajaduse kompenseerida kindlustuste alla jäänud aedade ja suvemajade omanike kahjud. Täna Kadrioruna tuntud ala oli siis väheviljakas rohkete rändrahnudega liivarand, mis oli jõudnud osaliselt kattuda huumuse ja taimestikuga. Maa pool leidus ka niiskeid heinamaid ja puudesalusid. Kompensatsiooniks saadud maavaldustesse rajati mitmeid suvemõisaid. Põhjasõja ajal jäid need hooletusse ja lagunesid. Uue hingamise andis Kadriorule Peeter I. Esmalt elamu ehitamine 1714. aastal ning seejärel lossi ja pargi rajamine. Lisaks lossiansamblile rajati praeguse Poska tänava
annaabi.ee 
