ühele detailile, kindla sooviga Second level täpsustada reaktsiooni. Seda Third level kasutatakse tihti Fourth level Fifth level dramaatilistes stseenides. Kaamera nurgad Mõisted: Kadreering Kaadri piiride, plaanisuuruse ja rakursi valik. Kaader Filmiteose struktuuri väikseim üksus. Rakurss pildistatava, filmitava või vaadeldava objekti asend võttepunkti suhtes Stoppkaader kaader, milles tegevus on seiskunud, see efekt tekib ühe kaadriku pideva kordamise tulemusel. Aegluup kasutatakse millegi rõhutamiseks, näiteks mõne dramaatilise või vaatemängulise hetke pikendamiseks Kaamera nurgad Tavaline vaatenurk, silmade kõrguselt. Kaamera nurgad
Kogu impressionismi järgne kunst hakkab taas kaugenema impressionismist. Rõhutakse valguse ja õhu edasiandmist. Tähtis on see, kidas kujutatakse!(seeriad) Eelistati kasutada heledaid värvitoone- kasutati väga hästi taju. Komataolised pintslitõmbed. Värvioptika. Sai alguse Prantsusmaalt. Claude Monet ,,Parlamendihoone"(seeriad); ,,Claude Monet maailmas"; ,,Heinakuhjad". Edouard Monet oli impressionistide eeskujuks (taust). Edgar Degas" Täht ehk tantsijatar laval". Näiline, juhuslik kadreering tegelikkusest. August Renoir ,,Tsirkus Fernando". Camille Pissano. Edgar Degas(pastellid) POSTIMPRESSIONISM Osaliselt oli samaaegselt impressionismiga. Stiili viljeles 3kunstnikku ( Gogh, Paul Cauguin, Paul Cezanne). See kunstistiil oli omane Prantsusmaale. 1880.aastal esimesed õlimaalid van Goghilt. Vincent van Gogh ,,Tähisöö" 1889.a. Vincenti tööd mõjuvad väga jõuliselt. Tema jaoks oli oluline leida väljendus oma hingeseisundile. Vincent van Gogh
Tühja ruumi saab panna tsitaadi. Foto ajakirjandusliku väärtuse tõstmine. Tuleb arvestada, mis aitavad tõsta foto ajakirjanduslikku väärtust: 1. Kadreerimisel arvestatase pildi suunda (ette jäetakse rohkem ruumi kui taha; tegelasel ruumi, kuhu joosta; inimese pilgul ruumi, kuhu vaadata). 2. Kadreerimine loob meeleolu: tihe lõikus tõstab esile tegelase. Ära tuleb jätta tühi ja tarbetu foto osa. 3. Objektidele tuleb jätta natuke hingamisruumi: liiga tihe kadreering teeb pildist arusaamise keeruliseks. 4. Inimesi kadreerides ei tohi amputeerida – sõrmed, randmed jne. Võib kadreerida juukseid ja jalgu. 5. Ei saa lõigata tegevuspilte portreedeks, sest siis läheb kaduma kontekst, mis on vajalik näoilme mõistmiseks. Foto kunstilise väärtuse tõstmine. 1. Igas fotos peab olema tähelepanu ehk fookus. Selle võib luua pilk, käeviibe, tegevus. 2
annaabi.ee 
