esimese tõsiselt võetava tehnikani jõudsid filmimehed Auguste ja Louis Lumiére 1907. aastal. Esimene värvifilm anti välja alles 1935. aastal (Kodachrome). 12 Tänapäeval kasutatakse laialdaselt pisikesi ja odavaid kaameraid, teen väikse ülevaate milline põhimõtteline vahe on kompaktkaameral,peegelkaameral ning digikaameral. Filmiajastul tegid kõik kaamerad pilte filmile ning valdavalt oli kasutusel 35 mm laiune filmirull kaadrisuurusega 36 x 24 mm. Tollastel kompaktkaameratel oli kadreerimiseks eraldiasuv optiline pildiotsija, objektiiv oli kujutise tekitamiseks filmile. Peegelkaamerate puhul aga nägi fotograaf pildiotsijasse vaadates läbi objektiivi seda võimaldas peegel kaamera korpuses. Pildistamise hetkel liikus see peegel üles ja siis tekkis kujutis filmile. Nii oli võimalik eelnevalt näha täpselt sama kujutist, mis filmile tekkis. Teise erinevusena sai peegelkaameratel objektiive vahetada, kusjuures igal firmal on kasutusel oma kinnitusstandard
juhtmepaari abil. U-liidese telefonipistikud ei ole rangelt standardiseeritud ja nende tegelik kuju sõltub lõppseadmete valmistajast. Suurema andmeliikluse tarbeks on kasutusel veel teine ISDN-liinide struktuur, millele vastavat liidest nimetatakse PRI-ks (Primary Rate Interface). Selle aluseks on aegmultipleksimise põhimõte ja PCM-.standardid. Euroopas on selleks 30B+D (30 andmekanalit+64 kbit/s -ne D-kanal signalisatsiooniks+ lisakanalis edastatav koodisõna kadreerimiseks) kogukiirusega 2,048 Mbit/s. USA-s ja Jaapanis kasutatakse T1- süsteemile vastavat 23B+D struktuuri ülekandekiirusega 1,544 Mbit/s. Kuna ISDN -side kasutab kiiretoimelisi digitaalliine ja eraldi signalisatsioonikanalit (D-kanalit), siis tekib palju lisavõimalusi. Näiteks saab üle kanda helistaja numbrit (digitaaltelefonis on see näidikul näha), edastada makseimpulsse kõne kestuse ja maksumuse täpseks määramiseks ja omistada ühele seadmele mitu abonentnumbrit.
annaabi.ee 
