Ametlikuks keeleks jäi saksa keel. Balti provintside ja muu impeeriumi vahel oli õiguskultuuriline lõhe. Ehkki Vene valitsejal oli õigus väljastada Balti kubermangudele seadusi, sekkus keksvõim harva, et vältida vastuolusid aadli ja tema eesõigustega. Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks Läänemere kubermangudes oli keisri poolt määratud kuberner ja kindralkuberner. Kuberneri kõrval olid kõrgeima võimu kadjaks kohalikud rüütelkonnad, mis osalesid kohalike seaduste koostamises ning kubermangude valitsemises. Rüütelkonnad valisid oma liikmestkonnast kohtunikke ja luteri kiriku konsistooriumi liikmeid. Rüütelkonna tegevust juhtisid iga 3.a tagant kogunenud maapäevad, millest võtsid osa kõik aadlimartikklisse kantud aadlikud. Eestimaa rüütelkonna eesotsas oli rüütelkonna pealik. Kohtupidamine Eestimaa kubermangudes allutati 1718.a kohtualluvust ja regulatsioone
Pseudoõpetlastest )kes midagi ei tea), andetutest seppadest (kriitika kunsti suunas) kriitika on küllaltki terav. Klassifitseeritakse inimeste hingeomadusi. Mont. kui oma sajandi laps tunnistab arusaama, et selliste hingeomaduste põhjsutesteks on päritolu, koht ühiskonnas. Tuuakse välja psühholoogiline dominant ja teised omadused jäetakse välja või mainitakse mööda minnes. Positiivsete ideaalide kadjaks on kekne tegelane Uzbek, kelle isiklikust saatusest on ka antud põhajlik pilk. Temal on tõearmastus, mis ei sobi Pärsia ühiskonda, mistõttu ta siis otsustaski lahkuda. 2 tegelase vaated puudutavad ühiskonna korraldust ja arengut antud sajandil. Kirjad on antud ruumiliselt, pole raudkindlad ja ilmsed. Esitatud on ka teisi seisukohti need vaidlevad omavahel. Selles mõttes pole Mont. pealetükkiv oma ideedega. Mont. arutleb poolt ja vastu, mitte ei väida ainult ühe kasuks