Üha rohkem tekib arusaamatusi ja möödarääkimisi, mis toovad endaga kaasa suured ja keerukad konfliktid. On tööalaseid konflikte, perekonna ringis tekkivaid konflikte, sõprade ja sõbrannade vahel tekkivaid konflikte. Koolis võivad konfliktid tekkida nii õpilaste vahel, koolitöötajate ja õpilaste vahel kui ka koolitöötajate end vahel. Lihtsamalt öeldes konfliktid tekivad seetõttu, et tunneme kellegi vastu kadetust või viha, oleme masenduses või hirmul, tunneme end ahistatuna. Konfliktid on saanud meie ühiskonnas üheks vältimatuks osaks. Kui me ei suuda neid õieti lahendatud, võib see endaga kaasa tuua laastavaid tagajärgi. Nii ka koolis, meie õppeedukus langeb või meie suhted kaasõpilaste, õpetajate või ka kaastööliste vahel halvenevad. See võib meile põhjustada suurt stressi, mille tõttu nõrgeneb ka meie tervis. Kuidas saavad konfliktid alguse põhjuseid võib olla ja ongi mitmeid
kaelas. Inimesed peaksid rohkem vältima teiste matkimist. Kedagi kuulda võttes tuleb hoiduda halbadest soovitustest ning usaldada eelkõike iseennast. Teistele proovitakse väliselt, mitte sisemuselt meeldida. Inimesed tahavad olla ilusad ning uhked, kuid tegelikult võivad nad halva iseloomuga olla. Ilu peetakse õnneks, kuid sageli toob see pigem õnnetuse. Lord Henry valis sõpru ilu järgi ja see näitas, et ta tahtis teistele meeldida ja neis kadetust tekitada, et tal on nii ilusad inimesed, kellega ta läbi käib. Sellega mõjutas ta ka Doriani, väites, et ilus ja noorus on kõige hinnatumad. Dorian jäi teda uskuma ning tema soov täitus, kui hoopis maal hakkas vananema, mitte nooruk ise. Ta meeldis kõigile, sest ta oli alati nii ilus ning lummav, kuid Dorian ise sai aru, et selles ei peitu õnn. Kõik naised, kellega ta koos oli, pettusid temas, sest sisemuselt ei olnud ta kõige ilusam ega toredam
Uutšö pajatab industrialiseerimise ja kinnastumise tagajärgedest nende rahva ja looduse peal, nemad kohtlevad kõike nagu neil oleks hing, Uutšö lausa vastas, et kuulis Ekke saabumise kohta kividelt. Uutšö röhutab harmooniat haldjate, loomade ja loodusega. Mehed söövad siis forelli ja löhet ning Uutšö lahkub. Järgmine hoomik kui Ekke käed telgist välja sirutab, et ulatuda kellegi tundmatu poolt alati ta telki ette jäetud piima anumat leiab ta hoopis kohaliku kadetust tekkitavat jahi oskustega Jürga. Too ei suhtun Ekkese kenasti, väidab, et tema telgi ees on luusinud kiskjad ning ta peab ettevaatlikum olema. Kui ekke ka oma telgi ümbrust uurib keiab ta über visatud anuma ja mõistab, et Jürga on siin tüli norimas, lausub talle, et siin pole mingeid loomajälgi ja ta on petis kes siin terve hoomik on luusinud. Ekke ähvardab söödikud talle peale nõiduda kuid Jürga karjub ära joostes, et ta juba tema peale on
annaabi.ee 
