Siegfriedi lood Tegelased : Siegfried kuningapoeg, peategelane Siegmund kuningas, Siegfriedi isa Siegling kuninganna, Siegfriedi ema Mimer sepp Regin lohe, koletis sügavas metsas Brünhild üksik, sõjakas kuninganna Gana Brünhildi parim hobune Kriemhild väga kaunis printsess Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma.
Teda kardeti eriti keskpäevakuumuses ja lõunauinakutunnil. Paan põhjustas "paanilist" hirmu, "paanikat" näiteks pärslaste hulgas Maratoni lahingu eel 490a eKr. Paane võis olla väga mitu, samuti võis esineda paanitüdrukuid. Paan ilmutab end veel tänapäevanigi kuradi kujul, kes on talle tänu võlgu oma sarvede ja sokuhabeme eest. MEGÄÄR - Hirmuäratav, põrgulikult tige naine. Mõiste on tuletatud ühest erinnüsest nimega Megaira (kr. kadestaja; lad Megaera). Erinnüsed on kätemaksujumalad (rooma fuuriad), kelle Maajumalanna lõi sellest verest, mis voolas Uranosest, kui tema poeg Kronos teda kastreeris. Nad olid sünged ja võimsad kõlbla maailmakorra kaitsjad. Nad karistasid armutult ja väsimatult igasuguse roima, eriti veresüü ja mõrva eest, ajades kurjategijad hulluks ning tuues surma ja hukatust. Megaira oli Heraklese naine, kelle käe sai ta tänulikelt kodanikelt oma vägiteo eest võideles minüaanidega,
Tajutud identiteedi kaotamine, in ei vasta iseenda ootustele. Püüame süü ja häbitunnet vältida, siis on parem elada. Süü ja häbi erinevus- mõlemad eksimused, olulisus suurem või väiksem meie jaoks. Erinevus on tagajärjes- süü puhul püüame süüd heastada, viga parandada. Häbi puhul püüame varjata, mida tegime. Süü tundjad tunnistavad, häbitunde tundjad mitte, varjavad. Kadedus ja armukadedus- kadeduses 2 osapoolt-kadestaja, kadestatud. Armukadeduses 3 osapoolt. Mõlema puhul tuleb kadedus võrdlusest kellegi või millegi teisega. Enda võrdlemine kellegi teisega. Kui on põhjendamatud eelised kellegil, tunneb in kadedust. Kadedus kõige rohkem nende vastu, kellest sõltutakse- juht, kolleegid. Raha suurus- kolleeg saab 3 eurot rohkem. Armukadedus- miks juht küsib kellegi teise arvamust, mitte minu. Enda positsiooni kaotamine kellegile. Allajäämise kartus. Negatiivne- ebaõigluse tunne, mis kaasneb kadedusega