Kuna eelkooliealistel Tekstiloomeoskuse õpetamine 31 lastel endil on raskusi adekvaatselt hinnata oma jutustusi, on vajalik täiskasvanu toetus ja metakognitiivsete strateegiate kasutamine. See aitab lastel mõista, missugune on hea jutt ning mis mitte. Metakognitiivsete oskuste õpetamine sisaldab teadmisi planeerimise ja eneseanalüüsi kohta. Nende metastrateegiate kasutamine parandab oluliselt ka jutustamis- oskust (Kaderavek jt, 2004). Ka antud töös on keeleliselt ja semantiliselt sidusa jutu tun- nuste teadvustamiseks kasutatud lapsele metakognitiivsete oskuste õpetamist. On teada, et suuline tekstiloome toetub laste kogemustele, esemete ja nähtuste vaatlusele ning piltidele (Traumann, 2009). Koolieelses eas kasutataksegi tekstiloome- oskuse arendamiseks peamiselt jutustamist isikliku kogemuse põhjal ning jutustamist sü- žeepildi või pildiseeria järgi
Davies, P.; Shanks, B., Davies, K. (2004). Improving Narrative Skills in Young Children with Delayed Language Development. Educational Review, 56, 271-285 Fay, M., E., Cleave, P., L, Long, S., H. (1997). Two models of grammar Facilitation in Children With Language impairments: Phase 2. Journal of speech and hearing research, 40, 141-157. Hallap, M., Padrik, M. (2008). Lapse kõne arendamine: Praktilisi soovitusi kõnelise suhtlemise kujundamisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kaderavek, J., Sulzby, E. (2000). Narrative Production by Children With and Without Specific Language Impairment: Oral Narratives and Emergent Readings. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 43, 34-49. Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlep, K. (2003). Kõnearendus: emakeele abiõpe II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. McKeuogh, A., Davis, L., Forgeron, N., Marini, A., Fung, T. (2005)Improving storycomplexity and
annaabi.ee 
