· Laulev intonatsioon. · õ > ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus. · : pl `peal' · /å: påks `paks' · i > ü: püme `pime' · ng > : hied `hinged', löad `lõngad' · järgsilpides g, d: kadak : kadagu `kadakas' Morfoloogilised erijooned · Sisseütlevas -se (taluse `tallu'), lõputa (sadama `sadamasse') või -he (jähe `jäässe', töhe `töösse') · eda-adjektiivid da-silbita (kaded `kadedad', tobe `tobeda') · Käskiva kv ains 2. p keeldkõnes -k/-g: istug mette `ära istu' · Käskiva kv 3. p tunnus -ka/-ga: tehka `tehku', olga `olgu' · Eitussõnad äi/ei, ep, es · t-tunnusega tud-kesksõna: pekset `pekstud', loulet `lauldud' Sisemine liigendus: Saaremaa - Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik :
õ – ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus; ä – 3 p33l ‘peal’; ä – å: ‘paks’; i > ü: püme ‘pime’; ng > ŋŋ: hiŋŋed ‘hinged’, löŋŋad ‘lõngad’; järgsilpides g, d: kadak : kadagu ‘kadakas’; Morfoloogilised erijooned: sisseütlevas -se (taluse ‘tallu’), lõputa (sadama ‘sadamasse’) või -he (jähe ‘jäässe’, töhe ‘töösse’); eda-adjektiivid da-silbita (kaded ‘kadedad’, tobe ‘tobeda’); Käskiva kv ains 2. p keeldkõnes -k/-g: istug mette ‘ära istu’; Käskiva kv 3. p tunnus -ka/-ga: tehka ‘tehku’, olga ‘olgu’; Eitussõnad äi/ei, ep, es; t-tunnusega tud-kesksõna: pekset ‘pekstud’, loulet ‘lauldud’; Sisemine liigendus: Saaremaa Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide.
annaabi.ee 
