loodusega. Merelised laiud meelitavad linde nii pesitsema kui peatuma. Kagupoolsete 9 laidude ümbruses ja rahudel käib puhkamas sadakond viigerhüljest. Sellelaadseid viigrite lesilaid ei ole mujal Läänemeres teada (Kuresoo, 1998). Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala 4640 hektari suurune Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala on omataoliste seas ilmselt kõige vaheldusrikkam- selle piiridesse jääb Nehatu madalsoo, mitmed roostuvad lahed, kadastuvad loopealsed karjamaad ning maaliline ja väärtuslik puisniit (Kuresoo, 1998). Laelatu on Eesti liigirikkaim, uurituim ja arvatatavasti ka kõige pikema ajalooga puisniit, kus ühtekokku kasvab 225 liiki kõrgemaid taimi, ühel ruutmeetril on erinevaid liike leitud kuni 68. Mosaiikselt vahelduvad Laelatul kuivad ja niisked kohad, mistõttu lähestikku kasvavad ka soo- ja arutaimed. Laelatu on tuntud oma käpaliste(orhideede) rohkuse poolest (Kuresoo, 1998).
Põhjarannikul leidub rannaniite vaid fragmentidena. Suuremaid rannaniite on vaid suuremate lahtede soppides, juhul kui pole tegu liiva kuhjealadega. Ulatuslikke rannaniite võib aga näha Lääne-Eestis, kus maapind tõuseb enamasti väga lauskjalt, ning ka Läänesaartel. Selles piirkonnas vabaneb mere alt pidevalt uut maad (2- 3 mm aastas). Alade suurus oleneb majandamise intensiivsusest, kasutuseta jäänud niidud roostuvad või kadastuvad kiiresti. 4.2. Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel. – Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus. Üleujutusega mulda akumuleeruvad kloriidid (soolsusega kohastunud liigid). Talvine jää (mõjutab randade struktuuri, liigutab kive, deformeerib mulda ja taimi). Mereheidis, mis on taimedele väetiseks, samas aga ka füüsiline taimekasvu takistaja.
annaabi.ee 
