1856 Eestimaa talurahvaseadus Seaduse vastuvõtmine venis, sest Eestimaa mõisnikud olid veel tagurlikumad ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu. Nad üritasid sisse seada pärilikku teorenti, et kindlustada endale tasuta tööjõud ka edaspidiseks. talude maad tuli mõisamaadest eraldada ja neid ei võinud enam mõisaga liita v.a. kvoodimaa (seisuga 9. juuni 1846) talude maad tuli 10 aasta jooksul üle mõõta ja kadastrisse kanda teorenti on võimalik raharendiga asendada ja mõisnikel talusid päriseks müüa teotööd piirati 500 päevaga aastas kuuepäevatalu puhul mõisnik võis haagikohtunikuna määrata kuni 100 hoopi ihunuhtlust Seaduse eelnõu oli 1853. aastaks valmis, aga Krimmi sõda lükkas selle kehtestamise edasi. Uus keiser Aleksander II kinnitas seaduse1856. aastal
2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi. kui kõik lepinguting. on täidetud; 7)Faktooring- arvete Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine kas kinnis- või vallasvara. Kinnisvara on piirdidega Laenud eraisikutele Erais. võtavad pangalt laenu järgm. tähist. Maatükk koos selle oluliste osadega, mis on vajaduste rahuldamiseks: 1)eluaseme soetamine- kantud kadastrisse või kinnistusraamatusse. Kinnisvara kinnisvaralaen; 2)kestvuskaupade ostm.- tarbjakrediit; võetakse tagatiseks hüpoteegi vormis. Hüpoteegiga 3)lühiajaliste kulude katteks- arvelduskreddit; tagatud laenu isel. järgm. iseärasused: 1)suur laenu 4)hariduse oman.- õppelaen Eraisiku krediidivõime maht; 2)pikk tähtaeg; 3)kinnisvara hüpoteeklaenuga hindamine Hindamisobj. on: 1)varaline seisund, mis on
annaabi.ee 
