tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala küllastas kirega oma luule sõnavara, võttes abiks laene murretest ja soome keelest ning vahel ka uusi sõnu tuletades. Ridala luule on kirjeldav. See on sõnaline maaling, milles värss edeneb sageli aegamisi, otsekui komistades, kannatlikult muljeid tähistades ja samas täpsustades. Ridala kirjutas inimestest väga vähe ja kui kirjanik sõnaliselt vihjabki meeleliigutusele, siis tavaliselt on see kahjumeel, mure, tusk, valu, olemise piin vms.
Alates 1923. aastast kuni oma surmani aastal 1942 oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Ridala luules on märgata impressionistliku stiili tunnuseid, eriti on need tajutavad luuletustes ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Oma luuleloomingus tähistab Ridala tähelepanelikult värvivarjundeid eriti meeldivad talle pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned ja päeva-öö üleminekud. Tema luule aineallikaks on ta kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala kirjutas peale tava luuletuste ka sonette, tuntuim neist sari ,,Kevade", antiikstroofe ja regivärsse. Just regivärssides kajastub Ridala kiindumus kaugetesse aegadesse. Uuendusena tõi ta luulesse peale impressionistliku stiili ka nõnda nimetatud "silmaluule", ehk luule mis nägi välja kui graafiline pilt. Ridala rikastas ka eesti sõnavara sõnadega: luide, ulgumeri, põgus ja nii edasi. need laenas ta murretest, soome keelest, kuid
1905.-1909. a. õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks Helsingi ülikooli. Selles ametis oli kirjanik surmani 1942. a. Esimene luulekogu Ridalalt "Villem Grünthali laulud" ilmus 1908. a., millele järgnes "Kauged rannad" 1914. a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ridala luule ammendamatuks aineallikaks on kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. "Rand, kuldne, unistustega, / mu kodumaa!" hüüatab Ridala luuletuses "Noorusmaa". Kirjanik oli esimene , kes tõi selle aine meie lüürikasse tõeliselt luuleväärselt. Neidsamu loodusvaateid hiljem kujutanud kirjanikel puudus Ridalale omane impressionistlik üksikasjalikkus. Impressionistliku stiili tunnuseid on ka ühes Ridala tuntumais luuletuses "Talvine õhtu", mis avaldati ka ajakirjas "Noor- Eesti". Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume,
annaabi.ee 
