aastal ja sellest ilmus kahe aasta jooksul koguni 22 trükki. See raamat etendas tähtsat rolli riigiteooria ja riigikorra kujunemises. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas aga konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas koletuslikuks, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pidid tema arvates olema eraldatud. Ta rõhutas kadanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ta esitas ka geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) oli Prantuse filosoof, kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Ta äratas tähelepanu käsitledes ühiskonnaprobleeme traktaadis ,,Arutlus teadusest ja kunstidest". Tema põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse
Säärastest üksteise lähedale pressitud majades levis kahjutuli väga kiiresti edasi , seda enam, et majad olid puust. Tulekahjusid puhkes küllaltki sageli. Londoni ainus üle Thamesi viiv sild oli tihedalt poode ja elumaju täis. 1212 aastal röövis seal tulekahju 3000 inimese elu. Pärast seda asendati tuleõnnetuste ärahoidmiseks õlg-ja puitkatused kiviga. Täiesti tavaliseks nähtuseks linnatänavatel olid kadanike koduloomad. Kui krunt vähegi võimaldas, tehti tagaõue juurviljapeenrad. Tänavaelu: Kuigi keskaegsed linnatänavad olid oma kõrgete ja kokkusurutud astmiksmajadega käänulised ja hämarad käis tänavatel vilgas tegevus. Tänavalt kostis kohutavat lärmi. Seal segunseid kõikvõimalikud helid ja hääled nii rändkaupmeeste käristid ja hõiked, hobuse kabjaplagin, laste nutt, käsitööliste tööriistade tekitatud müra jne
annaabi.ee 
