Siin on töökad ja edasi püüdlikud inimesed, siin peetakse esmatähtsaks õppimist ja vaimuvara, siin osatakse meie esivanemate kommetest ja traditsioonidest lugu pidada. Ja veel siin on säilinud küllaltki palju puhast ning puutumata loodust. Ja sellel kõigel on tänapäeva muutlikus maailmas hindamatu väärtus. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, kas Peipsi järve sillerdavate vete ääres, kuulates kõrkjates sahistava tuule salasosinat, Ontika kõrgel paekaldal või Saaremaa kadakasel karjamaal kõikjal on tunda Eestimaa, meie armsa isamaa ilu ja võlu. Ilus on meie sünnimaa kevad. Kui esimeste lumest vabanenud künnivaosoonte kohal hakkavad lõõritama lõokesed ja koduaias kasvava sireli okstel paisuvad pungad. Niisama võrratu ja hurmav on meie kodukoha suvi. Just need hetked, kui esimesed varahommikused päikesekiired sillerdavad kortslehtedele tukkuma jäänud kastepiiskadel ja keskpäevane tuul toob meie sõõrmetesse kuskil kaugel olevatel
nad kivile koputamas. Kivi on olnud kaluritele meremärgiks. Praegu on Altja Titekivi oluline turismiobjekt ja koos võrgukuuridega üks Lahemaa sümboleid. (LISA 7) Jaani-Tooma Suurkivi Jaani-Tooma Suurkivi asub Harju maakonnas Kasispea külas. Rabakivist hiidrahnu pikkus on 12,7 m, laius 7,4 m ning kõrgus 7,6 m. Ümbermõõt on kivil 34,7 m. Kadakasel puisniidul paiknev omapärase kujuga Jaani-Tooma Suurkivi on üks Lahemaa sümboleid. Tegemist on kõrgusesse pürgiva lõhedest läbitud teravaservalise püramiidi kujuga rahnuga, mille idaküljest on eraldunud kiiljas tükk. Sellisena kujutati kivi juba 1882. a G. Helmerseni raamatus enam kui 150 aasta vanustel joonistel. Eesti hiidrahnude suurusedetabelis on kivi alles 14. kohal, aga külastatavuselt kuulub esimeste hulka. (LISA 8)
annaabi.ee 
