valiku võimalusi veelgi rohkem. Kolmas variant oli Soome armee, millega liitusid enamasti need, kes ei tahtnud Saksa ega Vene armees sõdida ning otsustasid põhjanaabritele abiks minna. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega valik oli ka metsavendlus, kes olid enamasti Nõukogude vastased ning aitasid sakslasi ka Suvesõjas. Lihtrahval tekkis esimene võimalus koos baltisakslastega Eestist lahkuda 1939 aasta sügisel, kuid see kehtis enamjaolt vaid kadakasakslastele, keda lahkus annekteeritud Poola aladele umbes tuhatkond. Tänu sellele, kasvas Eesti inimeste seas ohustatus ja hakkasid levima kuuldused, et Baltimaad on Venemaale maha müüdud. Teise maailmasõja lõpuaastatel kogus populaarsust põgenemine läände, mis toimus peamiselt 1944 aastal. Kokku lahkus siis Eestist umbes 80000 inimest, kelle peamiseks hirmuks oli uus NSV Liidu okupatsioon. Põgenevatele eestlastele tehti etteheiteid, et nad ei hoolinud oma kodumaast
aastal. Soome minemise põhjused olid erinevad: sooviti aidata soomlasi, põgeneti Saksa mobilisatsiooni eest, aga sooviti ka olla valmis võitlema iseseisva Eesti eest. Eestlastest loodi Soome armees 200. jalaväerügement. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. Pärast Soome kapituleerumist tulid soomepoisid Eestisse, et kaitsta meie riiki. Eestlastel tekkis esimene võimalus koos baltisakslastega Eestist lahkuda 1939. aasta sügisel, kuid see kehtis enamjaolt vaid kadakasakslastele, keda lahkus annekteeritud Poola aladele umbes tuhatkond. Teise maailmasõja lõpuaastatel kogus populaarsust põgenemine läände, mis toimus peamiselt 1944. aastal. Kokku lahkus siis Eestist umbes 80000 inimest, kelle peamiseks hirmuks oli uus NSV Liidu okupatsioon. Põgenevatele eestlastele tehti etteheiteid, et nad ei hoolinud oma kodumaast. II ms-ga kaotas Eesti oma iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. II ms eel ei