Okkad on kolma kaupa männases ja nende eluiga on 4 aastat. Kadaka käbid on väiksesed ja valmivad kaks aastat. Käbid tekivad sügisel, tolmleb järgmise aasta mais või juuni alguses. Isaskäbi on kollane, emaskäbi alguses roheline, hiljem (valminult) sinakasmust ning kaetud vahakirmega (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Kadakas on kahekojaline taim (Harilik kadakas, 2011), kuid võib esineda ka ühekojalisi ekspemplare (Laas, 1967). 4.2. Levik Hariliku kadaka areaal on kadakaliikidest kõige ulatuslikum (Laas, 1967). Kasvab peaaegu terves Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kohtab enamasti Loode-Eestis ja saartel (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Liiv- ja loomuldadel kasvavates männikutes on tüüpiline alusmetsataim (Laas, 1967). 11 4.3. Kasvutingimused Harilik kadakas kasvab alumises puurindes või põõsarindes. Kadakat leidub paljudes kooslustes
toitainetevaeseid kasvukohti. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse järgmiste kadakaliikidega: Harilik kadakas - Juniperus communis Sabiina kadakas - J. sabina Hiina kadakas - J. chinensis Roomav kadakas - J. horizontalis Kirju kadakas - J. squamata Virgiinia kadakas - J. virginiana Keskmine e. pfitzeri kadakas - J. x media; sün. J. x pfitzeriana (J. chinensis x J. sabina) Kadakaliikidest on seni enim kasutatud sabiina kadakat (mis on kaua olnud ja on ka praegu haljastuse põhitaimi), kui mitte arvestada looduslikult kasvavat harilikku kadakat, mille püramiidvormid on leidnud kasutamist haljastuses. Sabiina kadakas, kõrgusega umbes 0,6 m, on heaks ja vastupidavaks lausistutuse põõsaks ning seda ka linnades. Meeles peab pidama, et ta kuulub mürgiste taimede hulka. Vanade põõsaste oksa lamanduvad põõsa keskosast väljapoole
annaabi.ee 
