Harilik kadakas (Juniperus communis) Harilik kadakas on ainus Eestis looduslikult kasvav kadakaliik. Harilik kadakas on kahekojaline taim. Kevade lõpus osa kadakaid tolmleb, osa mitte. Käbid ehk "marjad" valmivad ülejäänud osal põõsastest. Enamasti kasvab ta põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Nimetusest Puu teaduslik nimi HARILIK KADAKAS osutab, et peale selle Eestis kasvava kadakaliigi leidub maailmas veel rohkesti teisigi kadakaliike. Ladinakeelse nime Juniperus communis esimene poole Juniperus on olnud kadakate üldnimetuseks Vanas Roomas juba Vergiliuse aegadest. Liiginimi communis tähendab tõlkes harilikku. Levik Eestis Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on
muruna (max kõrgus 10 cm) maad katavad (tänu maapinna lähedusele on soolase õhu mõju väiksem ning võrsed on elujõulisemad). Kasvukoha suhtes pole harilik kadakas nõudlik, liivmullaga lagedatel aladel kasvab ta laiuva ja hargneva põõsana. Kuigi juurestik on maapinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ning nii madalat kui kõrget õhutemperatuuri. Vaid väga külmadel talvedel esineb külmakahjustusi, peamiselt üksikute puude kuivamise näol. Enamus kadakaliike on valgusnõudlikud (kõige varjutaluvam on sabiina kadakas (J. sabina) ja keskmise kadaka (J. x media) rohelised sordid, kõige enam vajavad päikest kirju kadaka (J. squamata) ja roomava kadaka (J. horizontalis) sordid). Harilik kadakas väärib meil enam kasutamist ilutaimena, kuid on kapriisne istutamise suhtes. Puit on kahvatu- kuni hallikaspruuni lülipuiduosaga, tihedate aastarõngastega, väga meeldiva lõhnaga, tihedus 550...650 kg/m3.
annaabi.ee 
