Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 1780. a. rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on kaitse all arhitektuurimälestisena, siin paiknevad 4 kultuuritegelase hauad ajaloomälestisena. Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned. · Kuurhoone Lossipargis asuv kuurhoone on rajatud 1889.a. linnaarhitekt C. Lorenzeni projekti järgi. Ristkülikukujulise põhiplaaniga ehitis jaguneb funktsionaalselt kolmeks osaks: keskel restoran-kohvik, paremas tiivas kontserdisaal ja torn koos vaateplatvormiga, vasakul abiruumid. · Nikolai Kirik
jõukas linn, kuhu kutsuti tööle ka välismaiseid ehitusmeistreid. Toomkirik: Juba 13. saj lõpuveerandil valmis Tartu esimene toomkiriku seinamüüristik Toomemäel. 15saj. paigutati kirik ümber, mis oli selleks ajaks juba ümberehitatud ja ulatuslikult täiendatud. Algselt suhteliselt väikese kooriruumiga, kuid mahuka kolmelöövilise pikihoonega basiilika. Põhjaküljel lisati pikale 8-traveelisele pikihoonele veel neljas lööv, mis koosnes tugipiilarite vahele ehitatud kabelitest. Läänefassaadi iseloomustasid kõrge aken, suur sügavale asetatud peaportaal ja neli tugevat tugipiilarit, mille vastu toetusid 2 väiksemat poolümarat trepitorni. Kitsad trepitornid paiknesid ka pikihoone idapoolses otsas kahel pool koori. Seal lisandus neile veel teine trepitornide paarik, mis asus kõrgemal, kesklöövi viilumüüritistes. Romaanipärase pikihoone võlvimise ja selleks vajalike kõrgseinte ehitamine toimus mõnevõrra hiljem, sellele
a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Tekstiil f. Puitehistöö Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ehk arhitektuur. Arhitektuur jagatakse kaheks: sakraalseks ja visuaalseks. Sakraalarhitehtuur koosneb kirikutest, moseedest, kabelitest, kloostritest ja templitest, ühesõnaga sakraalarhitektuur seondub usuga. Profaanarhitektuuri saab ka nimetada, sest profaanarhitektuur koosneb enamasti sõjalistest ehitistest: linnused, linnakindlustused ja kindlused. Samuti oli kunstilist tähendust ka valitsuste lossides ja linnade raekodades. 20. sajandil hakati olulist kunstipära nägema ka tavaelamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähendus on olnud erinevate hoonete omavahel või
annaabi.ee 
