Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesandeks kirikute ehitamine. Iseloomulik oli üks suur ruum (mitte löövid). Lõuna ja põhja küljel kabeliread, mis moodustasid „külglöövid“. Siseruum rikkalikult kaunistatud, puitlaed olid kaetud laemaalingutega, et anda ruumile avarust. (Jeesuse kirik Roomas) Kaunistusena kasutatu voluute, arhitektuur oli väga maaliline. Kasutati ka ovaalaknaid. (Peetri kirik Vatikanis) Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku, selle ümber on kahekordne kolonjaad. Pikihoone ehitas Maderna. Hispaania maalikunst- esindajad Maalikunst mõjutatud Caravaggiost, kuid temaga võrreldes oon see
Oli vaja uut tüüpi kirikut. Selle loojaks sai 16. saj. meister G. Vignola (1507-1573 ), kelle loodud II Gesu kirik Roomas ( 1568-1575 ) kujunes surepäraseks näiteks üleminekul uuele arhitektuurile. Kõrgrenessanss 74 oli soosinud tsentraalehitisi, Vignola aga ühendas basilikaalse põhiplaani kupliga. Kesklööv on kaetud hiiglasliku silindervõlviga, külglööve asendavad kabeliread. Interjööri valgustavad kabelite kohal asuvad aknad, altarit aga kupli aknad. Poolhämara pikihoone ja heledalt valgustatud altariosa dramaatiline kontrast loob pingestatud ruumimõju. Kuigi kiriku fassaadilahendus pole päris uudne ( kaheks horisontaalseks osaks jaotatud fassaad oli Itaalias traditsiooniline ) tõi Vignola, veelgi enam aga ehitise jätkaja G. della Porta ( 1537-1602 ) sisse rea uuendusi. Fassaad koosneb kahest tasandist, ülemine osa on alumisest kitsam
annaabi.ee 
