jutukesi. Hakkas ilmuma ka juba omaette juturaamatuid,aga need olid esialgu õpetlikud. Samasse zanrisse kuulub tallinlased F.G.Arveliuse kahejaoline ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" saj teisest poolest. Usuelu (lk 146) Põhjasõda oli raske katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. Katku ajal võeti taas kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud, käidi jätkuvalt kabeliasemetel ohverdamas, peeti kodudes ohvriaedu ja vakku. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. 18.saj võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj I poolel, teine teisel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Nende jutlused olid tundeküllased ja kutsusid tlp-i vagadusele ja meeleparandusele
teoloogiline ratsionalism koos valgustusideedega leidsid Eesti- ja Liivimaal üllatavalt kiiresti toetuspinna. Rahvausund Rahvausundi ajaloos moodustab 18. sajand omapärase üleminekuaja, mida ilmestab mitme erineva vanuse ja päritoluga kihi samaaegne eksisteerimine ning põimumine. Põhjasõja ja eriti katkuaastad elustasid katoliiklikkusega kombineeritud muinasusundit. Ka 18. sajandist on teateid jätkuvatest kombetalitustest endistel kabeliasemetel, ehkki selliste kultusekohtade arv hakkas pastorite visa töö ja hernhuutluse leviku tagajärjel vähenema. 18. sajandil arenes välja talurahvakoolide võrk, trükiti ja loeti arvukalt usulist kirjandust. Eestlased sattusid Euroopast puhuvate uute tuulte kätte, lasksid neil end osaliselt mõjutada, osalt hoidsid visalt kinni vanast. Suuremad muutused olid aga veel ees ja leidsid aset 19. sajandil (Vahtre, 2000). Pietismi levik Baltikumis
annaabi.ee 
