Andres pllanis kraavi kaevata, et maad kuivendada. Ta arvas, et naabriga kahe peale kaevates tuleb see odavam. Sulane Sauna-Madis, aga arvas, et Pearuga koostööd teha ei maksa. Andres ja Madis tõstsid võidu kive. Andres oli oma sulasest palju tugevam. III Anres pllanis nüüd põllu tegemist, kuid Madis tegi selle idee taas maha. Krõõt ja Anres läksid kõrtsi juurde. Krõõt kohtus seal naisega, kellest nad olid esimesel päeval mööda sõitnud. Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi. Andres lootis kõrtsis Pearut (mees veetis enamuse ajast sakste ruumis) kohata, kuid see kohtumine oli ebameeldiv, sest naabrimees oli ta vastu üleolev. Mehed läksid peaaegu isegi kaklema. IV Pearu tuli alles reedel alanud kõrsiskäigult teisipäeva lõunal koju. Perenaine, kes mõtles juba meest otsima minna, ei jõudnud talle õigel ajal vastu ning seetõttu sõitis mees aia puru. Selle eest sai naine tuuseldada
Adolfilt. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Rootsi saavutas selle sõja lõpuks oma ajaloo suurim võimsuse. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Reduktsioon. Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. See tehtid selleks, et Karl XI sai ametisse astudes tühja riigikassa kaasa. Reduktsiooniga kaasnes ka põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille tagajärjel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud. Kabeldi teravilja, kanepi, soola jms.-ga. Pulli Hans. Kehtestati ka riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisavalduste üle, sest neid keelati nüüüdsest müüa, osta, vahetada, pantida. Kuninga luba oli vaja. Johan Reinhold Patkul haritud ja kiuslik aadlipositsiooni juht, kes astus üles ignoreerima kuninga korraldusi. 1694. aastast hkkas kehtima uus haldusjaotus: Piir tõmmatu veidi kõrgemale praegusest Eesti-Läti piirist, Valga linn jäi Läti poole nt. Kaks distrikti. 1695-1697 oli näljahäda
annaabi.ee 
