anumate valmistamisel. 2.12.2012 Tarvitamine Kaubanduslik jaotus jagab kõrvitsad kahte suurde rühma: suvi- ja talikõrvitsad. Esimesi iseloomustab õhukene elastne koor, mis on söödav, pehmed seemned ja lühiajaline säilivus. Kabatsokil tarvitatakse toiduks põhiliselt noori 7 10 päeva vanuseid vilju või päris noori viljahakatisi. Patissoni ribilise äärega taldrikukujulisi vilju tarvitatakse toiduks veelgi nooremas kasvujärgus (3 5 päeva vanuselt). Kabatsokist ja patissonist saab valmistada väga mitmesuguseid toite. Noored viljad või viljahakatised sobivad hästi ka marineerimiseks. Pikema säilimisajaga talikõrvitsatel ehk nii-öelda tavakõrvitsatel on mitmed omadused on risti vastupidised, võrreldes nende suviste sugulastega. Nende kooreosa on paks ja tihke, seemned kõvad ning toidulauale rändavad viljad valminud kujul. Ka säilivusaeeg on neil pikk, ulatudes mitmete kuudeni.
2. 220-360g salatit rohelisest köögiviljast, tomatist ja kurgist. 3. Mingisugune üks puuvili või 1-2 toorest maisi tõlvikut. 4. Toored seemned või pähklid (30-60g) või avokaado (240g). Kaks korda nädalas võib pähklid asendada lambapiimajuustuga, soolata ja rasvavaba kohupiimaga või Tsedderi või Münsteri tüüpi juustuga (60-120g). Need, kes ei suuda pidada taimetoidudieeti, võivad kaks korda nädalas süüa kala. Lõuna a. Mahl tomatist, kurgist ja kabatsokist (240g). b. 240-360g salatit rohelisest köögiviljast, tomatist ja kurgist, supilusikatäis taimeõli ja teelusikatäis sidrunimahla. c. 1-2 hautatud (aurutatud) juurvilja (mõlemat 120g). d. Valige kaks toiduainet: üks maisi tõlvik või kõrvits kartuliga või kartul jamsiga (kokku mitte üle 500g). Kolmel korral nädalas hoidke sellist vahelduvust: 1., 3., 5. ja 7. päeval sööge maisitõlvik või kartulit mingi aedviljaga kõrvitsalistest, või kartul