Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree- ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid
Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree- ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston , ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia, rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis). Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et
annaabi.ee 
