hullus. 13. Jüri Ehlvesti tekstide poeetika. I Võib tähistada sõnaga postmodernism. ,,Ikka veel Bagdadis", ,,Krutsiaania", ,,Päkapikk kirjutab", ,,Elli lend". Tema loodud maailma põhjaks on mingisugune tekst või keeles peituv võimalus jõuda tõeni. Mingi mõistatus paneb tegelased liikuma. Peategelane peab tõlgendama mingeid tekste, looma eri tekstide vahel seoseid, et jõuda jumaliku tarkuseni. Kogu tõlgendamisprotsees luhtub, õige vastuseni ei jõuta. Kabalistlikud juured lähtutakse eeldusest, et keelel on müstiline vägi + ülespoole pürgimise motiiv, nt ronimine mäkke, puu või varemete otsa. Tegelane kui taandatud subjekt, fragmenteerunud indiviid, keda ei juhi kindel maailmavaade ega filosoofia. Teda mõjutavad mingid juhuslikud asjad. Ta on pagulane, ta on üksik. Sellest võrsub ebakindlus, ta on kõigest ilma jäänud. Palju tegelasi asetatud tal välismaale. II ,,Elumask", ,,Taevatrepp", ,,Hobune eikusagilt", ,,Rahuldus", ,,Palverännak".
Skolastilise loogika traditsioon siiski säilis, peamiselt muidugi katoliiklikes ülikoolides ning katoliiklikes riikides - Hispaanias ja Itaalias. Kolmanda loogikasuuna rajajaks sai Hispaania seikleja ning müstik Ramon Lull (1235-1315). Aastal 1501 ilmunud Ars magna, generalis et ultima püüab esitada kontseptsioone sümbolite keeles ning tuletada väiteid variantide kombineerimise teel. Lulli ideed ning nendega kaudselt seotud kabalistlikud müüdid mõjutasid hilisemaid suurkujusid Pascali ja Leibnizit. 17. sajand oli aeg, mil tänu sümbolite ja sümbolkeele kasutuselevõtmisele tehti väga suuri edusamme matemaatikas. Samasuguseid sümbolsüsteeme püüti luua ka loogika jaoks. 2.3.2 Leibniz 17. sajandi universaalne suurkuju Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) lõi 1680. aastatel loogikasüsteemi, mis on vägagi sarnane George Boole'i süsteemiga aastast 1847. Ometigi loetakse matemaatilise ja sümbolloogika rajajaks just
annaabi.ee 
