“. Siis tuleb käsitleda kõiki võimalikke lahendusi. Kaasusküsimused saab näiteks redutseerida mudelile: KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL? Kes – hageja/kaebaja, kellelt – kostja/vastustaja, mida – objekt, mille alusel – nõude aluseks olev õigusnorm. Arvestada tuleb lisaks peanõudele ja selle alusele ka võimalikke nõude täiendusi ja nende aluseid, nt aegumist, teovõime puudumist, jne. Neid õiguslikke asjaolusid tuleb teada, sest kaasustekst neid otse ei pruugi nimetada. Õigusnorme tuleb kohaldada süsteemselt – need on osad tervikust. Subsumptsioon on juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?” NB! See ei pea olema lihtne! Sageli on tarvis kontrollida mitut astet ja faktilise olukorra
". Siis tuleb käsitleda kõiki võimalikke lahendusi. Kaasusküsimused saab näiteks redutseerida mudelile: KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL? Kes hageja/kaebaja, kellelt kostja/vastustaja, mida objekt, mille alusel nõude aluseks olev õigusnorm. Arvestada tuleb lisaks peanõudele ja selle alusele ka võimalikke nõude täiendusi ja nende aluseid, nt aegumist, teovõime puudumist, jne. Neid õiguslikke asjaolusid tuleb teada, sest kaasustekst neid otse ei pruugi nimetada. Õigusnorme tuleb kohaldada süsteemselt need on osad tervikust. Subsumptsioon on juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" NB! See ei pea olema lihtne! Sageli on tarvis kontrollida mitut astet ja faktilise olukorra
annaabi.ee 
