kaamellased Sugukond Cervidae hirvlased Sugukond Giraffidae kaelkirjaklased Sk. Hippopotamidae jõehobulased Sugukond Suidae sigalased Selts=Order Struthioniformes jaanalinnulised Sugukond Apterygidae Sugukond Casuariidae Sugukond Struthionidae kiivilased kaasuarlased Jaanalindlased Selts=Order Anseriformes hanelised Selts=Order Galliformes kanalised Sugukond Anatidae partlased Sugukond Phasianidae faasanlased Selts=Order Apodiformes piiritajalised Sugukond Apodidae piiritajalased Sugukond Trochilidae koolibrilased Selts=Order Charadriiformes kurvitsalised
· elavad karjadena · levinud antarktikas 58 · pesitsevad maismaal või jääl O kakulised strigiformes F kaklased F loorkaklased O jaanalinnulised struthioniformes F kiivilased F kaasuarlased F jaanalindlased · suured linnud karmide karvataoliste sulgedega · pea ja kael paljad ning ereda värvusega · jalad 3 varbaga · tiivad peaaegu täiesti redutseerunud O piiritajalised apodiformes F piiritajalased F koolibrilased O öösorrilised caprimulgiformes
lennuvõimetute lindudega: kaasuari, jaanalinnu ja kiiviga. Kõigil neil lindudel on sarnase kujuga kolju ning pikad, võimsad jalad. Emu on rändava eluviisiga lind, ta hulgub toittu otsides ringi, läbides sadu kilomeetreid. Kui toittu on rikkalikult, kogub emu suuri rasvatagavarasid ning kaalub kuni 45 kg. Emu vajab ka piisavalt joogivett. Pesa on maapinnal ja pesas on 9-11 suurt tumerohelist muna. Mune haub isane ja isane valvab ka pogi 5-7 kuud. (Parish 2006:10) 2.1.2. Sugukond: Kaasuarlased Kiiverkaasuar on võimas, Austraalia vihmametsades elutsev lind. Pealael paiknev sarvestunud hari meenutab kiivrit ning annab kaasuaridele ebahariliku väljanägemise. Arvatakse, et kaasuarid kaevavad oma sarvestunud ,,kiivri" abil maa seest toitu välja. Kaasuaride pikk kael on paljas ning punast või sinist värvi. Kere karvjas sulestik on läikivmust. 2.2. Haneliste selts 2.2.1. Sugukond: Partlased Mustluik on ainus Austraaliast pärinev luige liik.
annaabi.ee 
