tavakooli algklassides. Kahjuks ei oska lapsevanemad ja ka tavakooli õpetajad küsimuse tõsidust küllaldaselt hinnata. Oma tegevuse verbaalse reguleerimise-planeerimise eelduseks on võime tegutseda teise isiku keeleliste instruktsioonide järgi ning samuti oskus oma tegevust verbaliseerida, s.t. kommenteerida tegevuse käigus ja kirjeldada pärast seda. Seega kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni puudulikkuse korral on mingi oskuse omandamise etapid järgmised: Õppimine kaastegevuse ja/või imiteerimise teel (toimingut verbaliseerib pedagoog). Praktiline harjutamine, kasutades näitvahendeid, skeeme, sümboleid, näidist jne. Sellele kaasneb pidev kinnistamine õige-vale põhimõttel. Verbaliseerimine jaotub pedagoogi ja lapse vahel. Praktiline harjutamine, kus tegevust ja tulemust püütakse verbaliseerida. Selleks kasutatakse küsimusi, valiklauseid, lünklauseid jne. Kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni allfunktsioonid:
annaksid talle võimalusi nõude omandamisest tulenevate õiguste teostamiseks (VÕS § 168 lg 1). Uus võlausaldaja võib nõuda ka nõude loovutamist tõendava dokumendi andmist lisaks nõude olemasolu tõendavatele dokumentidele (VÕS § 168 lg 2). Nõude üleminekul uuele võlausaldajale lähevad üle ka kõik tagatised ja muud õigused (VÕS § 167 lg 1). Nõude loovutamine toimub ilma võlgniku kaastegevuse ja nõusolekuta. Seetõttu, kui nõue loovutatakse, ei tohiks võlgniku positsioon lepingus halveneda uue võlausaldaja lepingusse astumise tõttu. Selleks tuleb tagada võlgniku õiguslik kaitse. Võlgniku kaitse on tagatud vastuväidete esitamise õigusega. Võlgnik võib esitada vastuväiteid, mis tulenevad nende omavahelistest suhetest, uue võlausaldaja vastu. Väga olulist kaitset annab võlgnikule õigus esitada senise võlausaldaja vastu suunatud
annaksid talle võimalusi nõude omandamisest tulenevate õiguste teostamiseks (VÕS § 168 lg 1). Uus võlausaldaja võib nõuda ka nõude loovutamist tõendava dokumendi andmist lisaks nõude olemasolu tõendavatele dokumentidele (VÕS § 168 lg 2). Nõude üleminekul uuele võlausaldajale lähevad üle ka kõik tagatised ja muud õigused (VÕS § 167 lg 1). Nõude loovutamine toimub ilma võlgniku kaastegevuse ja nõusolekuta. Seetõttu, kui nõue loovutatakse, ei tohiks võlgniku positsioon lepingus halveneda uue võlausaldaja lepingusse astumise tõttu. Selleks tuleb tagada võlgniku õiguslik kaitse. Võlgniku kaitse on tagatud vastuväidete esitamise õigusega. Võlgnik võib esitada vastuväiteid, mis tulenevad nende omavahelistest suhetest, uue võlausaldaja vastu. Väga olulist kaitset annab võlgnikule õigus esitada senise võlausaldaja vastu suunatud