kromosoomis, kus geenid, mida nad reguleerivad; sinna seostuvad transkriptsiooni regulatoorid (iga regulaator tunneb ära oma cis-regulatoorse järjestuse);— Iga geeni transkriptsiooni kontrollitakse kindla kogumi cis-regulatoorsete järjestustega trans-regulatoorsed järjestused – asuvad erinevas kromosoomis 50. Transkriptsiooni regulaatorid, kui transkriptsiooni kontrollivad järjestusspetsiifiliselt DNAga seonduvad valgud – aktivaatorid ja repressorid, kaasaktivaatorid ja kaasrepressorid, nende ülesanded (sh kromatiini struktuuri mõjutamine, toimimine transkriptsiooni erinevatel etappidel, näited regulaatorite omavahelise koosmõju kohta) Transkriptsiooni regulaatorid sisaldavad struktuurseid motiive, mis n.ö. loevad DNA nukleotiidseid järjestusi. Transkriptsiooni regulaatorid – tunnevad DNA-l ära 5-10 bp pikkused spetsiifilised järjestused = cis-regulatoorsed järjestused (asuvad samas kromosoomis)
intronites või allavoolu geeni teistes piirkondades. Paljud transkriptsiooni regulaatorid toimivad mediaatori kaudu, mõned aga seostuvad otse transkriptsiooni faktoritele või RNA polümeraasile. Mediaator ja üldised transkriptsioonifaktorid on samad kõigi RNA polümeraas II abil transkribeeritavate geenide jaoks. Erinevad transkriptsiooni regulaatorid moodustavad komplekse vastavalt sellele, millise cis- reguleeriva järjestusega nad seostuvad. Kaasaktivaatorid ja kaasrepressorid ei seostu otse DNA-le, vaid DNA-ga seotud transkriptsiooni regulaatoritele. Transkriptsiooni aktivaatorite roll üldiste transkriptsioonifaktorite ja RNA polümeraasi DNA-le kinnitumise reguleerimises. Eukarüootide üldised transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas ei suuda ise seostuda promootorile, mis on nukleosoomi koostises. Ligipääsu võimladavad transkriptsiooni aktivaatorid. Aktivaatovalgud kutsuvadesile muudatusi kormatiini struktuuris: nukleosooide
annaabi.ee 
