Äärmisel juhul võib juuksekarv minna heledamaks pool astet, sest teine värv muudab heledamaks üksikud juukses säilinud naturaalsed pigmendid. Kunstlike värvipigmentide eemaldamiseks tuleb kasutada blondeerijat või muud sarnast vahendit, mis muudab juuksed rohkem kui viis astet heledamaks. Juuste heledamaks värvimisel on oluline teada ja tunda ka nn joonealuseid juuksepigmente. See tähendab, et olemas on pigmendid, mis juukseid helestades hakkavad värvitooni mõjutama. Need on kaaspigmendid. Näiteks, helestades tumepruune juukseid nelja astme võrra, hakkab tulemust mõjutama oranž pigment. Selleks, et saavutada soovitud keskmine blond värvitoon, tuleb värvile lisada oranži vastandvärvi ehk siniseid värvipigmente. Pilt 3. Tumedusaste ja selle kaaspigment Juuste tumedaks värvimine Kunstlikke värvipigmente saab tumedamaks värvida teiste kunstlike värvipigmentidega ehk eelnevalt värvitud juukseid saab teise värviga tumedamaks värvida.
neeldu mi s m a k si m u m e ning koo s ne elava d nad valgu st väga laial sp ektrialal, mida nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). PAR defineeritakse kui lainepikkusi 350 (sagedamini küll 400) kuni 700nm. Kuid on ka tõendeid, et fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus võib mõnede rohevetika liikide puhul ulatuda 300nmni ( Ulva lactuca) Aksessorpigmendid e. kaaspigmendid klorofüllid ei suuda neelata valgust kogu spektrialal, teised pigmentide poolt neelatud valgus kantakse üle klorofüllidele tänu sellele fotosüntees võimalik ka spektrialal, kus klorofüllid valgust ei neela. Karotinoidid kaitsevad klorofülle ja teisi fotosünteetilise aparaadi osasid fotodestruktsiooni eest. Neelavad valgust spektri lühilainelises osas ja moodustavad labiilsetele ühenditele sellega nagu ekraani, mis kaitseb neid ühendeid energiarikaste kvantide eest.