direktiividega siis tõsise sisejärelvalve ülesehitamist ei mõjuta. See vahe, erinevate direktiividega tegelemisel, viitab sellele, et kui ministeerium tegeleb pigem tehniliste ja vähemtähtsamate legislatsioonidega siis see stimuleerib sisejärelvalve arengut. Vastupidiselt, kui tegeldakse pigem sisuliste ja potensiaalselt poliitilise legislatsiooniga siis organisatsiooni sisejärelvalve arendamine ei ole nii julgustatud. 32. Mõisted: seadusandlik tavamenetlus (sh kaasotsustamisprotseduur) - Käib Lissaboni leppe alusel; endine nimetus on kaasaotsustamisprotseduur. Põhimõtete kohaselt peavad asjaga nõustuma nii parlament kui nõukogu. (3 lugemist) erimenetlus (sh alaliigid nõusolekumenetlus ei ole mõeldud tavaaktide menetlemiseks, üks lugemine, kasutatakse uute liikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks. See, millist menetlust kasutada, sõltub sellest, millisel lepingu artiklil ettepanek põhineb. EP enda huvides on kindlasti
Määrus (Regulation) tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Direktiiv siduv saavutatava tulemuse osas, vorm ja meetod liikmesriigi valida. Otsus tervikuna siduv adressaadile. Üldised põhimõtted: Menetluse algatajaks komisjon- õigus ettepanekut menetluse käigus muuta, ettepaneku muutmiseks vaja ühehäälsust Menetluse liigi määrab juriidiline baas Kahte liiki menetlused: seadusandlik tavamenetlus (Lissaboni lepe, endise nimega kaasotsustamisprotseduur; akti vastuvõtmiseks peavad sellega nõustuma nii parlament kui nõukogu)- kohaldamisala: traditsiooniliselt ühtse turu ja kaubanduspoliitika, põllumajandus ja kalandus, tarbijakaitse ja arenguabi, tööturu- ja keskkonnaküsimused, majandus- ja sotsiaalküsimused seadusandlikud erimenetlused- nõusolekumenetlus (1 lugemine, Parlament saab öelda jah/ei- näiteks liitumislepingud); konsultatsioonimenetlus (parlamendi mitte-siduv arvamus- näiteks
annaabi.ee 
