tõttu kustutada"). Kolleegiumi arvates on järjekohasuhe ka AÕS § 79 lg-s 2 nimetatud üüri- või rendilepingu märkusega sisult sarnasel kaasomanike kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse kantud märkusel, kuna sellega tagatakse kaasomandi sisu muutvate võlaõiguslike kokkulepete asjaõiguslik realiseerimine. Selle märkusega ei saa kahjustada eelnevalt kinnistusraamatusse kantud õigusi. Lähtudes TMS §-st 158 ei seo kaasomanikevaheline leping eelnevalt kinnistu mõttelisele osale seatud hüpoteegi täitemenetluses realiseerimisel mõttelise osa omandajat ja kokkuleppe kohta tehtud märkuse võib kinnistusraamatust kustutada, kui märkus on kantud kinnistusraamatusse pärast hüpoteegi kohta kande tegemist. Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et kinnistusraamatus tagavad järjekoha nii eelmärge kui AÕS § 79 lg 2 järgne märkus.
§-d 2 ja3). Reeglina on asjal üks omanik. Üksiku isiku anuomand on seadusjärgseks normaaljuhtumiks. Sätetes, millega reguleeritakse omandi tekkimist ja lõppemist ning omaniku õigusi ja kohustusi, peetakse omanikuna silmas just ainuomanikku. Majanduslikud huvid nõuavad aga sageli, et ühe ja sama asja omanikuks oleks mitu isikut koos ( nt abikaasad omavad ühiselt maja). Sellepärast ongi seaduses ette nähtud võimalus, et asi on korraga mitme isiku omandis. Kaasomand. Kaasomanikevaheline õigussuhe. Kaasomandi korral kuulub asi samuti kaasomanikele ühiselt. Kuid igale kaasomanikule kuulub siin mõtteline mitte raalne osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik. Teiste sõnaega, kaasomanike vahel ei ole jagatud mitte neile ühiselt kuuluv asi, vaid omandi teostamine. Iga omanik võib käsutada teatud osa, mis ei ole asja reaalosaks. Kaasomandi puhul tasub arvesse võtta · kaasomanikule kuulub kindlaksmääratud mõtteline osa ühisest asjast
annaabi.ee 
