ka teiste tunnustust, mis aga on võimatu. Seda liiki enesearmastust nimetab Rousseau kurjaks egoismiks. Ta idealiseeris inimese looduselähedust, mida iseloomustavad vabadus ja võrdsus. Rousseau leidis aga ka, et ei ole võimalik tagasi pöörduda inimkonna lapsepõlve juurde. Rousseau eeldab, et inimesi motiveerib eeskätt enesesäilitamise tung. Kuid ta usub ka, et see pole kõik. Rousseau usub, et meile on "sünnipäraselt vastumeelne näha mõnd oma kaasolendit kannatamas" (Arutlus ebavõrdsuse lätetest). See, lisab ta, on "nii loomulik, et isegi metsloomade juures leiab selle kohta vahel ilmseid tõendeid". Kaastunne, väidab Rousseau, toimib võimsa kitsendusena tungidele, mis võiksid muidu viia kallaletungi ja sõjani. 7 Rousseau pidas ühiskonna moraalselt kõige terviklikumaks osaks lihtrahvast, kelle side loodusega oli on kõige vahetum
Hobbesi järgi ei ole mõtet karistada, sest muidu tuleb see karistatu samasuguseid tõekspidamisi omavate sõpradega tagasi. 11. Mis osa mängib omand Locki käsitluses? Me kõik oleme Jumala omand, tema teenrid. 12. Kuidas mõistab Rousseau loodusseisundit? Nõustub, et loodusseisundis eksisteerib enesesäilitamistund, kuid lisab, et seal on olemas ka kaastunne ja seega ei ole konflikt nii kerge tekkima nagu Hobbesi ja Locki järgi. Meil on sünnipäraselt vastumeelne näha mõnd kaasolendit kannatamas Rousseau järgi. 13. Milline on Rousseau arusaam ühiskonnast? Kuidas selleni jõutakse? Esiteks arendame välja tööriistu, teiseks hakatakse koostööd tegema. 14. Hobbesi, Locki ja Rousseau võrdlus Hobbesi järgi in. vaheliste konfliktide põhjuseks hüvede nappus, Locki järgi on looduses asju külluses. Hobbes: minu toodetu jõuab niikuinii teiste kätte; Lock: saab rakendada karistamisõigust või motiveerida alluma moraaliseadustele. Rousseau: nüüdisaegse kodaniku
annaabi.ee 
