läks Henry Rooma, et saada lahutust. Seda aga ei antud talle ja kogu see asi lõppes sellega, et Inglismaa astus Katoliiklusest välja. Seda nii majanduslikel, kui ka perekondlike põhjustel. Ma arvan, et see samm katoliiklusest välja oli hea Inglismaa arengule. Nad said oma enda liini arendada ja Henry sai väga rikkaks meheks, kes oli oma poliitiliste suundadega meeletmööda rahva jaoks. Anglikaani kirik sai uueks suunaks Inglismaal peale katoliiklusest välja astumist. Sellega ei kaasnendu suured muutused. Samaks jäi jumalateeninduse kord ja see ei toonud kaasa suuri usupuhastusi, mis toimusid Euroopas reformatsiooni ajal. Muutusteks olid näiteks kõikide kloostrite sulgemine, mungad said kinga kirikutest, kaotati tsölibaat, kirikule kuulnud maad läksid Henryleja jumalateenistus muutus inglisekeelseks. Kõik need muutused tõid riigis alguses kaasa palju pahameelt rahvas, kuid järk-järgult saadi aru, et see oli tark käik riigi edendamiseks. Muidugi jäi alles
(lk 50) Dissidentlus - teisitimõtlemine, mis tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile. Dissidentluse eestvedajad püüdsid väljaannete kaudu anda ülevaadet nõukogude ühiskonna elust ja inimõiguste rikkumisest. · Millised majandusprobleemid eksisteerisid NSVL-s? (lk 50-51) *Kogu majanduselu oli allutatus rasketööstuse eelisarendusele ja riigi majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravdas veelgi põud ja sellega kaasnendu näljahäda. *Hrustsovill puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Alguses toimus majanduslik areng, kuid 1960.aastate algul see pidurdus. Tõsteti toiduainete hindu ja osteti esimest korda välismaalt kulla eest vilja. *1960.aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. Naftahindade tõus maailmaturul suurendas NSV Liidu sissetulekuid nind võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja teravilja
annaabi.ee 
