Määrus on kõik käänded alates sisseütlevast. 1. Tegijamäärus nt. Värav löödi ründaja poolt. 2. Valdajamäärus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. 3. Vahendimäärus nt. Mees raius kirvega puid. 4. Kaasnemismäärus nt. Juhan läks Mallega kinno. 5. Ajamäärus nt. Eile paistis päike. 6. Kohamäärus nt. Tallinnas on soe. 7. Viisimäärus nt. Tuul puhus tugevalt. 8. Hulgamäärus nt. Poiss tõi tuppa puid sületäite kaupa. 9. Otstarbemäärus nt. Tülitsemiseks on vaja kaht osapoolt. 10. Põhjusmäärus nt. Ilusa ilma tõttu on töökoda suletud. 11. Tingimusmäärus nt. Vihma korral toimub üritus saalis....
Naine ei suutnud juhtunut mõistusega võtta Juku mängis koos Mikuga õues d) kaasnemismäärus palli. Margit käis teatris ilma meheta e) sõltuvusmäärus (midagi, millele Juhataja suhtub inimestesse hästi. tegevus on sihitud) Peeter püüdis Mirjamit veenda oma truuduses...
Kui alused on rinnastatud ja üks neist on isikuline asesõna, siis on öeldis mitmuses ning asesõnale vastavas pöördes, nt Peeter ja mina loeme. Teie ja Peeter loete. Mitme asesõna korral määrab öeldise pöörde isikuhierarhias (1. isik > 2. isik > 3. isik) eespool paiknev asesõna, nt Mina ja sinaloeme. Tema ja sina loete. Kui isikulise asesõnaga seostub rindliikme asemel kaasnemismäärus , siis on juba asesõna ise sageli mitmuses, hõlmates nii põhi kui ka kaasosalist, nt Meie sinuga loeme ja öeldise mitmus seda loomulikum. Kui aga kaasnemismäärus seostub ainsusliku nimisõnaga, järgnedes sellele vahetult, siis jääb öeldis ainsusesse. Nt President Arnold Rüütel koos proua Ingrid Rüütliga käis visiidil Soomes. (Vrd President Arnold Rüütelkäis koos proua Ingrid Rüütliga visiidil Soomes.) 12. Mis on öeldise grammatilised kategooriad?...