viimane Eestit otseselt ei puuduta). Looduslik erosioon Eestis on väike - vee erosioon mõningatel aladel, tuuleerosioon küll valdavalt, et mitte suures koguses. Erosiooni suurendab põllumajandustegevus, kus on kasutatud valesid harimisvõtteid ning kasvatatud ebasobivaid taimi. Kasutusel on ka suurel hulgal väetiseid, mille tõttu erosioon võib keskkonnale ohtlikult mõjuda, sattudes veekogudesse. Oluliseks probleemiks loetakse ka metsade hävitamist. Metsade hävimisega kaasnebpaljude looma- ja taimeliikide hävimine. Liigilise mitmekesisuse hoidmine on aga esmatähtis. Just taimed on tähtsad nii inimestele kui loomadele, tootes neile hapnikku ning kasutades ise õhus olevat süsihappegaasi. Täna sellele probleemile on midagi ka ära tehtud ülemaailmselt on loodud looduskaitsealasid kindlate liikide kaitseks. Riigid on omavahel sõlminud looduse mitmekesisust kaitsevaid lepinguid, millega on liitunud ka Eesti ning millega võetakse vastutus hoolitseda enda
mitte suures koguses. Erosiooni suurendab põllumajandustegevus, kus on kasutatud valesid harimisvõtteid ning kasvatatud ebasobivaid taimi. Kuna kasutatakse ka paljusid erinevaid väetisi, võib erosioon mõjuda ohtlikult ka keskkonnale, kandudes veekogudesse. Oluliseks probleemiks loetakse ka metsade hävitamist. Eelkõige süsihappegaasi ületootmisega seonduvat vihmametsade hävimist. Vihmametsade probleem Eestit aga ei puuduta. Metsade hävimisega kaasnebpaljude looma- ja taimeliikide hävimine. Liigilise mitmekesisuse hoidmine on aga esmatähtis. Just taimed on tähtsad nii inimestele kui loomadele, tootes neile hapnikku ning kasutades ise õhus olevat süsihappegaasi. Antud probleemiga on õnneks ka midagi suuremat ära tehtud nii Eestis kui mujal on loodud ulatuslikke looduskaitsealasid teatud liikide kaitseks, riigid on omavahel sõlminud loodusliku mitmekesisust kaitsevaid
annaabi.ee 
