Asjaolud: Tõnis Vahi hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Kui kostja on aga ainuüksi kaaslaenaja suhtes nõudest loobunud, ei vabasta see siiski hagejat VÕS § 66 lg 1 järgi ei täielikult ega osaliselt vastutusest kostja ees.“ – praegu on kaaslaenaja ja kostja solidaarvõlgnikud. Hageja loobus ainult kaaslaenaja suhtes nõudest ehk seega kostja peab ise täies ulatuses võla maksma. „See ei vabasta omakorda aga kaaslaenajat võimalikust vastutusest hageja ees.“ – võib-olla siis kui kostja ei täida kohustust? RKTKo 3-2-1-29-14, p 19-21 – tagatise andjate võrdsustamisest solidaarvõlgnikega Asjaolud: OÜ Küti Kinnisvara hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 69 lg-st 7 tuleneb, et sama paragrahvi lg-d 2−6 kohaldatakse ka nende isikute vahelistele suhetele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS §
Intresside deklareerimisel tuleb silmas pidada alljärgnevaid reegleid, kui eluasemelaenu võtjateks on abielus mitteolevad elukaaslased. Juhul, kui kaasomandis eluaseme soetamiseks on mõlemad elukaaslased ühiselt laenu võtnud, saab kumbki pool tulust maha arvata oma omandiosale vastava intressi osa. Laenu andnud pank saadab Maksu- ja Tolliametile andmed vastavalt sellele, kuidas laenuleping on sõlmitud. See tähendab, kui on kaks kaaslaenajat, siis jagatakse makstud intressisumma üldjuhul pooleks ning see kandub mõlema kaaslaenaja eeltäidetud deklaratsioonile. Juhul, kui eluaseme omandisuhe on teistsugune, tuleb laenusaajatel endil tuludeklaratsioonil vastav muudatus teha ja deklareerida intressid vastavalt omandiosa proportsioonile. Samuti tuleb deklaratsioonil lisaks näidata laenu sihtotstarbelise kasutamise protsent, sest neid andmeid ei eeltäideta.
annaabi.ee 
