portreede kogumist. Eduka kunstniku autoportree näol oli kollektsionääril midagi kahekordselt väärtuslikku: kunstniku portree ja näide tööst, millega kunstnik on saavutanud kuulsuse. Holland kunstnik Vincent van Gogh maalis autoportreesid kogu oma lühikese, kümne aasta pikkuse karjääri jooksul. Pilt pärineb tema kõige kurikuulsama eluhetke järgsest ajast, kui ta 1888. aastal, pärast tülitsemist oma kaaskunstniku Gauguiniga lõikas ära osa oma paremast kõrvast. Sellel maalil, mis arvatavasti oli üks esimesi pärast haiglast lahkumist, peab ta tähtsaks oma seotud haava. Kui teised kunstnikud püüdlesid suursugususe poole, kannab van Gogh talupojarõivaid ja viitab otseselt maalitegevusele, lisades enda kujutise taha tühja lõuendi. V. van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga" (1889). Teisi autoportree kunstnikke: Peter Paul Rubens, Parmigianino, Elisabeth Vigee-
tehnilisi lahendusi. Kompositsioon sai sellisena edukaks ning p�rast 1537. aastat maaliti temast mitmeid siiani s�ilinud variatsioone. ****** Marten de Vos s�ndis Antwerpenis ning oli maalikunstnik Pieter de Vosi poeg. Arvatakse, et teda v�is �petada ta isa ja v�ib-olla ka Frans Floris, kes oli sajandi keskpaigas Antwerpenis �ks juhtivaid ajalooaineste maalijaid. 1552. aastal reisis de Vos koos s�bra ja kaaskunstniku Pieter Brueghel vanemaga Itaaliasse. Kunstiloolane van Mander kirjeldab tema visiiti Rooma ja Veneetsiasse, kus ta Ridolfi s�nul Tintoretto stuudios maastikke maalis. Tema maalilaad oli suuresti m�jutatud Itaalia kunstist. 1556. aastal l�ks de Vos tagasi Antwerpeni ning liitus kaks aastat hiljem P�ha Luuka gildiga. P�rast 1558. ja 1566. aasta revolutsioonilisi �lest�use sai temast Antwerpeni k�ige n�utum maalikunstnik ning
annaabi.ee 
