Nad moodustasid ühtse kultuuri piirkonna • Räägiti vanapõhja keelt. • Kummardati jumalaid umbes 1000. aastani. Need jumalad olid: Odini, Thori, Feryri ja plajud teised. • Neid teati kui põhjast pärit julmi sõdalasi. SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused?
nüüdisaja germaani rahvad: sakslased, taanlased, rootslased, norralased jt. Goodid suundusid Lõuna-Rootsist Ida- Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule, sealt tungisid Rooma keisririigi aladele. Anglid suundusid Taanist Britanniasse. 3. Feodaalkorra kujunemine lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidell, neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. Tunnused: naturaalmajandus (ei toimu kaubavahetust), maa läänistamine (jagamine osadeks) Mõisted: feood = lään maatükid, mida Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest kasutada; feodaal feoodi valdaja, maaisand; feodaalne hierarhia astmestik (rüütlid > parunid > hertsogid, krahvinnad > kuningas); vasall alamfeodaal; senjöör suurfeodaal; (minu vasalli vasall ei ole minu vasall).
Peatselt peale ta surm riik lagunes. 5. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanada ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järkjärgult nin enamvhem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguses XI sajandi.. Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. VIII sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistusse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään egk feood ja selle valdajat vastavalt kas läänimees või dfeodaal. Natmaj tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende
edasi. nii kujuneisd rüütlid-elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maad koos talupoegadega. Samuti oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset.Frangi majordoomuse võim põhineski just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. b) Feodaalsuhete levik Feodaalsuhe kujunes välja Merovingide ja karolingide ajal Frangi riigis (5-10 saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. c) Feodaalühiskonna tunnused: · Vasalliteet (läänisuhe) Karl Martelli sõjaväereformiga loodi ratsavägi-anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajalikku varustust. Kujunes rüütlite kiht. Läänistamise proteduuri nimetati investituuriks. Lään(feood) oli vasalli kasutusse antud maa koos
annaabi.ee 
