Karl Suure valitsusajal oli Frangi riik oma vägevuse tipul. Isegi Saksa-Rooma keiser pidas ennast Karl Suure järeltulijaks selleks, et saada pärandiks tema suurriik. Aastal 814 Karl Suur suri ja suurriik jäi tema pojale Ludwig Vagale. Ludwig Vaga Ludwig Vaga oli Frangi riigi keiser aastatel 814-840 ning oli eelmise keisri Karl Suure poeg. Ta oli sügavusklik, kuid ka oskuslik sõjaväejuht ja valdas ka romaani, germaani, ladina ja kreeka keelt. Juba oma isa Karl Suure ajal krooniti ta kaaskeisriks, kuid peale oma isa surma lasi Ludwig end uuesti kroonida Rooma paavstil. Aastal 817 kroonis ta oma poja Lothari kaaskeisriks. Juba peale Ludwigi trooniletõusu ja temapoolseid esialgseid ümberkorraldusi alustas tema onupoeg Bernhard, kes oli seni Itaalia kuningas tema vastu sõda, mille käigus tehti talle ettepanek paluda Ludwigilt armu. Armuandmiseks Ludwigi juurde minnes ta vangistati ja torgati tal 818. aastal vangistatuna silmad välja, mille tulemusena ta kahe päeva pärast suri
müüride alla, selgus õige varsti, et linnarahvas eelistas usurpaatorit keisrile, keda toetavad "ladinlased". Ristisõdijad ja veneetslased otsustasid Aleksiose jõuga troonile panna. 1203 rünnati linna korraga maalt ja merelt. Keiser Aleksios III sattus kõigile ootamatult paanikasse ja põgenes, nii et linnaelanikel ei jäänud muud üle kui Aleksios Angelos linna tagasi võtta. Ta krooniti Aleksios IV nime all keisriks ja tema isa Iisak II taastati kaaskeisriks. Ristisõdijad olid Iisaku vastu, sest teda nad ei tundnud ja tehingus ei olnud teda ette nähtud. Bütsantslased aga ei tahtnud lasta Alexios IVl, kes oli neile tundmatu, üksi valitseda. Iisak sai peagi aru, et Aleksiose lubadusi on võimatu täita. Aleksios pidi oma tehingu üles ütlema, sest keisririigi kassa oli tühi. Peale selle muutusid konstantinoopollased "ladinlaste" kohalviibimise pärast aina pahasemaks. Sageli langesid ristisõdijad vihastre linnaelanike rünnakute ohvriks
annaabi.ee 
