juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln. Paju.A.1999. Urvaplaastrist kodutohter. Eesti Loodus,2/3 Parmasto,E.1999. Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus 2/3 Puss,F.1999. Eesti vägevaimad arukased. Eesti Loodus,5 Rebane,H.1999. Kask, meie lemmikpuu. Eesti Loodus,1 Reier,Ü.1999. Mahlakask. Eesti Loodus,4 Reier,Ü.1999. Suviste kask. Eesti Loodus,5
310 56 · Üldiselt võib väita, et lagedale alale koguneb lund rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa, sest osa lund jääb võradesse. Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, sest tuul kannab lagedalt lund metsa. · Kuusikus väikesel lagendikul on lumi sügavam kui samalaadsel lagendikul kaasikus seetõttu, et tuulel on kuusikusse raskem lund kanda kui kaasikusse, sest kuusik on väga tihe, kaasik aga hõredam. · Lume erinev tihedus avamaal, puistus ja metsalagendikul on tingitud sellest, et osa lumest jääb puistus võradesse kinni. Erinevus on tingitud veel ka tuule mõjust, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa. · Lume tüseduse ja maapinna külmumissügavuse vahel on seos. Mida kohevam ja tüsedam on lumikate, seda parem soojuse hoidja ta on. Kohev lumikate väldib maapinna külmumist.
Kes meil kukub kuue pääle või laulab laia lindi pääle? Kägu meil kukub kuue pääle, lõo laulab laia lindi pääle. Kes läits kukkudes kuusikusse, lauldes laane latvadesse? Kägu läits kukkudes kuusikusse, laulurästas laanedesse. Kes tõi sõasõnumida või kandis väljalt vaenukeeli? Kägu tõi sõasõnumida, vares kandis vaenukeeli. q Laulukägu Heljo Mänd Kuku, kuku, kuku, igal oksal kukun, suu mul pole lukus. Lendan kuusikusse kuku, kuku, kuku, lendan kaasikusse kuku, kuku, kuku. Ükskord viisijupi noka vahelt leidsin. Viis ei jäänud pähe, selle ruttu peitsin, peitsin toomeõide, sidusin ta köide. Tuul võttis viisi suhu õied ära puhus. Kägu lastekirjanduse kogumikes: 1. Kägu, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 2. Kägu, J. Oro. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 3. Käole, Karl Eduard Sööt. Lastelaulud. Tallinn: Eesti Raamat 1969 4. Kuidas kägu kingad kaotas, E. Tee. lk. 181. Memme, palun loe mulle
annaabi.ee 
