· Käskiva kv ains 2. p keeldkõnes -k/-g: istug mette `ära istu' · Käskiva kv 3. p tunnus -ka/-ga: tehka `tehku', olga `olgu' · Eitussõnad äi/ei, ep, es · t-tunnusega tud-kesksõna: pekset `pekstud', loulet `lauldud' Sisemine liigendus: Saaremaa - Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik : kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut `õlu'), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand 'tõstnud', andama 'andma') ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada 'niita'), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju 'madu'). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat 'plaat'), a labialiseeritus (soun 'saun', koo 'ka'), h ees ä > i (ihib 'ähib', kihe 'kähe')
Käskiva kv ains 2. p keeldkõnes -k/-g: istug mette ‘ära istu’; Käskiva kv 3. p tunnus -ka/-ga: tehka ‘tehku’, olga ‘olgu’; Eitussõnad äi/ei, ep, es; t-tunnusega tud-kesksõna: pekset ‘pekstud’, loulet ‘lauldud’; Sisemine liigendus: Saaremaa Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik : kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut ‘õlu’), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand ’tõstnud’, andama ’andma’) ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada ’niita’), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju ’madu’). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat ’plaat’), a labialiseeritus (soun ’saun’, koo ’ka’), h
annaabi.ee 
