reaktoris. _ Tehnoloogia valik sõltub jäätmete niiskusest Biojäätmete anaeroobne käitlus: _ vedeljäätmeid, nt reoveesetet, saab kääritada metaantankis (5-15%). Kääritatud massi tuleb hiljem tahendada; _ kui jäätmeis on 35 40 % kuivainet, on vaja spetsiaalset segamis- ja laadimisseadmestikuga reaktorit; _ Aunkäitlemine- suur aun kaetakse kilega ja jäetakse paariks aastaks laagerduma. Biogaas pumbatakse kile alt välja ja kasutatakse ära. Kaasfermentatsioon: Kompleksset biojäätmete anaeroobse käitlemise tehnoloogiat on võimalik kasutada suuremates reoveepuhastites, koondades sinna samas piirkonnas tekkivad biojäätmed _ Erinevaid biojäätmeid on võimalik töödelda samas reaktoris _ Kaasfermentatsioon on oluline biojäätmete gaasitootlikkuse tõstmiseks Probleemid: a) liigne N sisaldus b) vaht c) magneesium- ammoonium fosfaa (MAP)- struviit. Struviit ummistab torusid, pumpasid ja rikub mudatihendusseadmeid
10 Biojäätmete anaeroobne käitlus vedeljäätmeid, nt reoveesetet, saab kääritada Kaasfermentatsioon metaantankis (5-15%). Kääritatud massi tuleb Kompleksset biojäätmete anaeroobse käitlemise hiljem tahendada;