Levikultuur e massikultuur oli laiadele massidele tunduvalt kättesaadavam kui seda oli kõrgkultuur. See on nende kõige suurem erinevus. Siiski on kõrgkultuur muutunud võrreldes varasemate sajanditega tavainimesele lähedasemaks. Kõigil on vabadus tarbida kõike. Kui niiviisi levikultuuri ja kõrgkultuuri võrrelda, võib arvata, et selline tendents tekitab probleemi, et kõrgkultuur, mis jõuab laialdaselt massidesse, võib muutuda levikultuuriks. Kaasegsed autorid vaatlevad levikultuuri kui dominantsete ja allutatud klasside vahelist ala, samas kui mõned (nt. Fiske, 1987) väidavad, et levikultuur õhutab looma just neid tähendusi, mida seostatakse pigem allutatud klasside huvidega ja mis eliidile ei imponeeri. Levikultuuri eestvedamisel on need ,,kõrg"kultuuri ja ,,madala" kultuuri vahelised piirid siiski kadumas ning eliidi ja tavainimeste maitseerinevused ühtlustumas. 4. Esitage argumente kultuurisõltelisuse teooria poolt või vastu.
saavutamast ületamatu vastuolu lõputute soovide ja inimelu lõplikkuse vahel. Kanti kriitika hea elu käsitlustele: ·Hea elu mõiste objektivistliku käsitluse kriitika: Hea elu määratlus tuletatakse metafüüsilistest väidetest inimloomuse kohta, mida on raske tõestada. ·Hea elu mõiste subjektivistliku käsitluse kriitika: See, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasegsed edasiarendused hea elu käsitlusele : Reflekteeritud subjektivism - Inimese elu on siis hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest. Selle tunde põhjal, et me elame head elu, saab öelda, mis on hea elu. ·Allutab soovid kriitilisele refleksioonile. Kriitikale ei allutata mitte seda, mida inimene soovib, vaid kuidas ta seda soovib. ·Siin on tähtis see, et meie soovid peavad lähtuma adekvaatsest ettekujutusest
annaabi.ee 
