Õpib veega mängides mahu ja hulga mõistet. Hakkab omandama põhilisi seltskondlikke oskusi, näiteks mänguasja teisele lapsele ulatama. Mängib teiste lastega kõrvuti ja jälgib neid tähelepanelikult, õppides nende suhtlemisest ja mänguasjadega tegelemisest. 19.-21. elukuu Meeldib tegeleda modelleerimismaterjalide ning liiva ja veega, vormida kujusid ja joonistada liivale. Meeldib vabalt aias ringi joosta. Hakkab kasutama mänguasju kujutlusvõimet kaasavateks mängudeks, sest kujunduslik mõtlemine on edasi arenenud. 22.-24. elukuu Vajutab mänguasja pedaalidele aga ei jõua neid veel ringi käima panna. On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust. Meeldi teiste laste seltskond, kuid ei taha nendega mängasju jagada ega oska nendega koos mängida. 25.-30. elukuu Saab konstruktor mänguasjade ning üksteisega sobituvatest tükkidest piltmosaiikidega paremini hakkama. Kasutab fantaasiamängude avardamiseks kõnet (näiteks riietumisel). Võib
Häire võib hõlmata nii kõne moodustamist kui ka kõnest arusaamist, sensoorset kõnet. Afaasia sümptomid on väga erinevad, sest ainult harva on tegemist ainuüksi kõne moodustamise häirega. Patsient võib tunda end viibivat justkui võõrkeelses keskkonnas, kus ta teab, et inimesed räägivad, kuid ei suuda end neile arusaadavaks teha ega ise nendest aru saada. Afaasiaga kaasneb sageli ka lugemis- ja kirjutamistaskusi. Muudeks afaasiale kaasavateks häireteks on kalduvus kirjutada olematuid sõnu või kasutada õigeid sõnu valedes seosetes. Kõnes võib esineda ka väljendusi, mis meenutavad küll sõnu, kuid millel ei ole tähendust. Kergemal juhul asendatakse häälikuid või lihtsustatakse neid, raskematel juhtudel aga ei moodusta kõne grammatilist ega mõistetavat tervikut. Patsient kordab kuuldud või öeldud fraase, mida nimetatakse perseveratsiooniks. Afaasia raviks kasutatakse kõneteraapiat.
annaabi.ee 
