Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad ning räägitakse asjadest ning inimestest, mis on parajasti lapse nägemisulatuses (Snow ja Ferguson 1977, Kikas 2008, 45 kaudu). Eelkoolieas tuleb rääkida lapsega asjadest, mida ei ole siin ja praegu, jutustada lugusid. Kooli minnes võiks laps mõista koolis kasutatavat keelt dekontekstualiseeritud keelt. Järgnevates klassides tuleb kasutada verbaalselt kaasavaid ja mõtlemisprotsesse aktiviseerivaid õpetamismeetodeid. Suunata lugema eale vastavat kirjandust. Kasutatud kirjandus: 1. Kikas, E. (2008). Peatükk ,,Kõne areng" (lk 39-52) raamatust ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas". Tartu Ülikooli Kirjastus
teemat. Rohkem huvitaksid mind füüsilise puudega noored. Ma leidsin ühe väga huvitava projekti, mis on nüüdseks juba lõppenud, kuid mille tulemus oli hea ning see oli ka vajalik just nende noorte jaoks. Projekti nimi, mille valisin oli Sport+4All: aktiivne ja kaasav sport kõigile. 2015-2017 aastal osales Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus erivajadusega inimeste sportimisvõimalusi arendavas rahvusvahelises projektis. Selle projekti eesmärk oli ellu viia kaasavaid sporditegevusi erivajadustega inimestele, toetada nende füüsilist aktiivsust ja kujundada rohkem tervisliku eluviisi harjumust. Sportlikud tegevused olid võimalikult palju integreeritud tavakeskkonda (spordiklubi, staadion, park jms) ning tegevused seal kujunesid osalejate soovide ning vajaduste järgi. (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2018) Kaasaegses ühiskonnas on hea tervise ja heaolu tagamiseks olulisteks asjaoludeks sport ja
annaabi.ee 
