Konverentsi põhirahastaja oli Euroopa Liidu Tervise ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (Noormets, 2011). Eestis viiakse HIV-nakkuse ennetamise valdkonna tegevusi riiklikul tasandil ellu Riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 raames. Strateegia peamised tegevusvaldkonnad on: Süstivatele narkomaanidele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused HIV ennetamine noorte seas ja üldelanikkonnas Prostitutsiooni kaasatutele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused Kinnipidamisasutustes HIV ennetamine Emalt lapsele HIV-leviku ennetamine HIV ennetamine meestega seksivate meeste seas Kutsetöö käigus HIV ennetamine HIV testimine ja nõustamine Doonorvere ning ülekantavate doonorelundite ja -kudede ohutuse tagamine HIV ja AIDSiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamine Tegevuste seire ja hindamine (http://www.hiv
Sihtriigina nähakse inimkaubanduse kontekstis Eestit enam, kuna Eesti majanduslik olukord on mitmetest Ida-Euroopa riikidest parem. Alaealiste Eestisse kaubitsemise kohta tuli intervjuudest esile vaid üks juhus, mis puudutas ka ajakirjanduses kajastamist leidnud Läti tütarlapse Tallinnasse bordelli toimetamist (juhtumi kirjeldust vt peatükist 6). Täiskasvanutest rääkides lisanduvad intervjuude põhjal päritolumaadena Ukraina, Valgevene ja Venemaa. 1996-1999. aastal prostitutsiooni kaasatutele suunatud projekti raames küsitletud 382 naisterahvast 2% olid pärit välisriikidest; alaealisi nende seas ei leidunud (Kalikov 2003a). Siseriiklik inimkaubandus. Eesti siseselt on bordelliprostitutsiooni kaasatute hulka püütud määratleda Tallinna bordellide ja korterifirmade arvu kaudu. Nii on näiteks pakutud, et pealinna umbes 50-70 bordellis ja korterifirmas on igaühega seotud 5-20 prostitutsiooni kaasatut. Lisanduvad
annaabi.ee 
